Väike rein
See sai alguse selle aasta kevadel, kui ma puhtjuhuslikult sattusin rebase värskelt välja valitud uue kodu katusel seisma.Selle peale rebasemamma nagu püssikuul urust välja lendas. Peast käis läbi mõte, et nüüd ma rikkusin rebasel uue kodu planeeringu ära. Jätsin selle koha meelde, aga oma nägu ma sinna ei näidanud enne kui alles mai lõpus. Metsatuka lähistel, kus olin rebaseuru avastanud lookles heina sees vaevumärgatav loomarada. Rõõmustasin selle leiu üle. See oli ju märk, et midagi seal urus ikka toimub. Metsatuka ääres, kuhu Läti talunik oli põllud kündnud, käib rebane hiiri püüdmas. "Supermarket" otse koduukse ees. Päris mitu korda sai seda uruümbrust eemalt jälgimas käidud, aga mitte mingit liikumist ei märganud ma, kuni tänaseni..Kui eelmistel kordadel hoidsin silma peal uru tagumistel külgedel, siis sel korral võtsin julguse kokku ja läksin õhtul luusima urusuudme poolsesse ossa. Urg asub väikse ojakese kalda perves. Vara kevadel, kui selle uru asukoha avastasin oli ojake päris veerohke. Täna õhtul sain ilma mingi probleemita üle oja mindud. Kui olin võimalikult vaikselt ületanud oja märkasin, et keegi jälgib mind uru ees. Kükitasin ja vaatasin piilujat läbi kaamerasilma. "Väike rein" oli üksi urust välja tulnud. Kahjuks sain vaid ühe kaadri teha. Repsu läks urgu tagasi. Valisin sobiva koha puutüve varju, et oodata repsu võimalikku tagasi tulemist. Trotsides sääskede julma käitumist passisin ma seal oma pooltundi. Kuna ei olnud kindel, mis ajal vana rebane tagasi tuleb ja lähenev äike sundis mind sealt ära minema. Aga ma andsin endale lubaduse, et ma naasen sinna esimesel võimalusel tagasi. Kohtumiseni "väike rein "